Open space kontorite planeering mõeldi välja selleks, et motiveerida inimesi omavahel suhtlema ja koostööd tegema. Pärast aastaid kestnud eraklust omaette kabinettides võimaldati töötajatele lõpuks ühine ruum suhtlemiseks ja ideede genereerimiseks. Täna tõestavad uuringud paraku, et open space annab sageli täpselt vastupidise efekti ja töötajad soovivad aktiivse koostöö asemel pigem sumisevast kontorist eralduda.
2000. aastate alguses viis ligikaudu 80% kõigist ameerika ettevõtetest oma büroodes sisse open space planeeringu. Formaat muutus populaarseks ka teistel geograafilistel turgudel, nende seas ka Eestis. Siiski avastas psühholoog Mathew Davis 2017. aastal, kui viis enam 100 kontoris läbi tööprotsesside uuringu (Breaking Out Of Open-Plan: Extending Social Interference Theory Through An Evaluation of Contemporary Offices), et avatud ruum mõjub negatiivselt tähelepanu kontsentreerimisele, loomingulisele mõtlemisele ning tootlikkusele ja tööga rahulolule. Avatud ruumis töötajatel tekkis rohkem konfliktiolukordi ja stressi, rohkem kannatati kõrgenenud vererõhu all ja põeti migreeni.
Pandeemia tingimustes muutub eriti aktuaalseks ka kontori töö bakterioloogiline ohutus.
Austraalia teadlased avaldasid koroonaeelse uuringu andmed: 96,5% töötajaid 49 riigis tuleb tööle isegi kergete tervisehäiretega – kurguvalu, väsimus, aevastamine, nohu, kerge köha. Kui sümptomid on tõsisemad ja tekivad külmavärinad ning pea- ja lihasvalud, tuleb siiski tööle 58,5% töötajaid. Töönarkomaanide sellised harjumused vaevalt ka pärast pandeemiat kusagile kaovad. See aga tähendab, et meie töökoht muutub üheks kõige ohtlikumaks kohaks, kus viibida.
Vaheseinad, uued ventilatsioonisüsteemid, infrapunalambid, kraadiklaasid sissepääsul: kuidas saavad tööandjad töötajaid nakatumise eest kaitsta?
1. Avatud kontorite jagamine kabinettideks klaasseinte abil
Tänapäevased klaasseinad on ideaalne lahendus töötajate nakatumise vähendamiseks. Samuti klaasist tehtud sein säilitab visuaalselt avatud ruumi ühtsuse. Selliste konstruktsioonide abil saab äriruume kerge vaevaga ja tõhusalt modelleerida. Samuti võimaldavad klaasseinad jaotada ruumi eraldi funktsionaalseteks aladeks, luues töötajatele mugavamad töötingimused, säilitades seejuures ettevõtte eraldiseisvate allüksuste privaatsuse. Selline lahendus näeb efektne välja, kuid on seejuures ka praktiline, aidates kaasa mürataseme alandamisele.
2. Kaugtöö jätkamine
Eelmisel aastal oli märgata kaugtöö tegijate hulga olulist suurenemist võrreldes varasemaga, mil seda võimalust kasutas 123 300 töötajat. Koroonaviiruse ja eriolukorra tulemusena on sellel aastal aga näha olnud kaugtöö tegelikku potentsiaali. Teises kvartalis tegi kaugtööd juba ligi kolmandik tööga hõivatutest.
Kolmandas kvartalis oli koroonaviiruse ajutise taandumise ja piirangute leevenemise tulemusena märgata kaugtöö tegemise vähenemist. Teise kvartali rekordilise 198 700 kaugtööd teinud inimese valguses oli kolmanda kvartali vastav näitaja kõigest 135 500 inimest. Võib vaid eeldada, et koroonaviiruse teise laine tagajärjel saab neljandas kvartalis ületatud 200 000 kaugtööd tegeva inimese piir.
Eriolukorra ajal kogutud tööjõu-uuringu andmetest selgub, et kõige rohkem kasutasid kaugtöö võimalust tippspetsialistid (67,9%) ja juhid (57,2%), tunduvalt vähem aga keskastme spetsialistid (41,5%) ning kontoritöötajad (25,8%).
Tegevuslade võrdluses olid kõige aktiivsemad kaugtöö tegijad info ja side (82,4%), finants- ja kindlustustegevuse (75,5%) ning kutse-, teadus- ja tehnikavaldkonnas (68,7%) töötavad inimesed. Koroonakriisi tulemus: 200 000 kaugtöö tegijat.
Statistikaamet: postitatud 16. detsember 2020 8:37, juhtivanalüütikud Eveli Voolens ja Kaja Sõstra
Paljud ettevõtted plaanivad isegi pärast eneseisolatsioonist väljumist jätta oma töötajad kaugtööle. Ühest küljest on idee ahvatlev – kokkuhoid kontoripindade vähenemiselt, ja ka töötajad ei kuluta aega tööle tulekuks ega riski ühissõidukites nakatumisega. Kuid ka see abinõu ei saa olla püsiv, hoiatavad psühholoogid. Seda seepärast, et kontor – see ei ole pelgalt töötamise koht. Paljudel inimestel on psühholoogiline vajadus kolleegidega isiklikult suhelda.
3. Infrapunalambid ja tänapäevased ventilatsioonisüsteemid
Nii või teisiti, aga kontorid ei kao kusagile. See tähendab, et ära tuleb lahendada probleem, kuidas muuta nakatumise oht neis minimaalseks. Ja siin lähevad juba käiku kõige erinevamad tehnilised lahendused – nii sellised lihtsad nagu desinfitseerimisvahendid kõigis ruumides või kabinettide kiiritamine desinfitseerivate infrapunalampidega, kui ka tehnilised ja kulukamad lahendused, näiteks uued ventilatsioonisüsteemid.
Mõned futuristid ennustavad kontoriruumide kontaktivaba halduse õitsengut – valgustuse juhtimist käteplaksuga või liftide juhtimist nutitelefonist. Kuid eelkõige tekib eriti suur nõudlus puhastusettevõtete järele: kontoreid hakatakse koristama pidevalt ja kvaliteedikontroll saab olema range.
4. Töötamine vahetustena ja erinev kontorisse tuleku kellaaeg
Paljud Euroopa ettevõtted on eneseisolatsiooni ajal juba proovinud sisse viia vahetustega töögraafikut: kõigepealt tuleb tehasesse või kontorisse üks brigaad, täidab oma tööülesanded ja selle vahetab välja järgmine. Sellised abinõud piiravad töötajate vooge ja vähendavad massilise nakatumise ohtu. Koroonaviiruse järgsel perioodil saavad tööandjad määrata erinevad tööle tuleku ja töölt lahkumise graafikud, et töötajad trepikodades ja liftides kokku ei puutuks.
5. Sallimatus nakatunud töötajate suhtes
Psühholoogid ja arstid ei kahtle, et isegi pärast pandeemiat leidub neid, kes ka halva enesetundega tööle tulevad. Kõige sagedamini on sellisel käitumisel kaks peamist selgitust. Esimene – personali nappus: töötajatel on lihtsalt ebamugav niigi ülekoormatud kolleege «löögi alla seada». Teine – väike haigusraha: töötaja kaotab haiguslehele jäädes rahaliselt väga palju.
Paljud ettevõtted, aga ka riigiasutused on juba soetanud termoskannerid, mis mõõdavad temperatuuri otse kontorisse sisenemisel.
Siiski on psühholoogid on veendunud, et kõige tõhusamaks relvaks haigete töönarkomaanide vastu on avalik hukkamõist. Pärast pandeemiat taunivad inimesed selgelt isegi neid kolleege, kes tulevad kontorisse vaid tavalise külmetuse tunnustega.